Diislikütuste müük

Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest (alkaanid ja tsükloalkaanid), vähesel määral on ka aromaatseid ja küllasutmata süsivesinikke. Tema tihedus 15 C juures on 800…845 kg/m3. 

Üks olulisemaid diislikütuse kasutusnäitajaid on tema võime kiiresti süttida ja ühtlaselt põleda, mis tagab normaalse rõhu tõusu silindris, mootori kerge käivituse ja sujuva töö. Diislikütuse kvaliteedi tähtsaim näitaja on tsetaaniarv, mis iseloomustabki diislikütuse isesüttimist ja ühtlast põlemist.

Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse hägustumispunkti, fitreeritavuspunkti ja hangumispunktiga. Hägustumispunktis tekivad diislikütuses parafiinikristallid, diislikütus muutub häguseks ja kaotab läbipaistvuse. Hangumispunktis kaotab kütus voolavuse ja ei ole enam pumbatav. Filtreeritavuspunkt ehk külmfiltri ummistumispunkt on temperatuur, mille juures filter veel ei ummistu parafiini kristallidega. 

Diislikütuse üks oluline kvaliteedinäitaja on selle väävlisisaldus. Väävlit püütakse diislikütuse valmistamisprotsessis eraldada nii põhjalikult kui see on majanduslikult võimalik ja otstarbekas. Diislikütuse väävlisisalduse alandamine vähendab mootori suitsemist ja vääveloksiidide sisaldust heitgaasides. Koos väävlisisalduse vähenemisega väheneb ka diislikütuse määrimisvõime.